Tartu kunstniku Ivan Sokolov 140. sünniaasta
(27.01.1884-25.10.1972)
Tänavu möödub 140 aastat Tartu kunstnik Ivan Sokolovi sünnist, kes on loonud üle 2000 joonistuse ja maali Tartust ning selle ümbrusest, loodusest ja inimestest. 88-aastaseks elanud kunstnik sündis Dorpatis (Tartus) kuuelapselisse vanausuliste perekonda. Suures osas oli ta iseõppija, kuid võttis joonistamise tunde ka eesti rahvusliku kunsti teerajajalt Kristjan Raualt. Avalikkuse ette tõi Ivan Sokolov oma loomingu 1906. a Eesti kunstnike esimesel näitusel, kuhu kahekümnest esitatud tööst valiti 13. Läbimurre kunstis saabus aga aastal 1917, mil näituse tulemusena müüs ta üle 200 oma töö. Esimese maailmasõja eelõhtul oli kunstnik lisaks aktiivne kogukonna liige ja osales Tartu Vanausuliste Seltsi tegevuses esimehe abina. Sokolov valdas kolme tolle aja kohalikku keelt: eesti, saksa, vene. Võimalusel külastas kunstinäitusi, soetas kunstiajaloo- ja erinevate perioodide kunstnike loomingust raamatuid, läbi mille rikastas oma raamatukogu ja teadmisi. Vaatamata sellele, et Ivan Sokolovil polnud akadeemilist kunstnikuharidust, võeti ta 1944. aastal Eesti Kunstnike Liidu liikmeks ja ta osales regulaarselt liidu korraldatavatel näitustel Tartus ja Tallinnas. Kultuuriministeerium tellis kunstnikult Vanemuise teatri peadirigendi Jaan Hargeli paraadportree, mida alles hiljuti eksponeeriti Vanemuise teatri väärikal 150. juubeliaasta näitusel. Kunstnike Liidu ridadest arvati ta välja 1950. aastal põhjusel, et tema loomingus puudus ideeline suunitlus. Kunstnik ei lasknud end sellest heidutada ja vaatamata raskustele jätkas tööd iseseisvalt. Ivan Sokolov ise nimetas enda stiili realistlikuks impressionismiks ja teda huvitas eelkõige pliiatsi, pastellkriidi või pintsli tõmbega kinni püüda hetkes olev emotsioon – olgu see sumeda suveõhtu soojus Emajõe kaldal või mängiva põngerja kelmikas pilk. Aastate möödudes ennistati ta kunstnike liidu liikmeks. Kunstnikku aitas eluajal Nikolai Jasnetski, kes oli tema lähedane sõber ja kes töötas üle 40 aasta Tartu Riiklikus Kunstimuuseumis maalirestauraatorina. Ta korraldas Sokolovi tööde näitusi ning koostas tema kohta kolm käsikirjalist albumit väikeseformaadiliste tööde originaalidega.
Kunstniku töödest on korraldatud mitmeid isikunäitusi. Suurim Ivan Sokolovi tööde näitus oli aga organiseeritud peale tema surma Tartu Kunstnike Liidu poolt ja oli pühendatud kunstniku 100. juubeliaastaks 1984. a Tartu kunstimajas. Väga väärikas personaalnäitus toimus aga üsna hiljuti 2017. aastal Riigikogu näitusesaalis – tollane Riigikogu esimees Eiki Nestor avaldas heameelt, et ühe eelmise sajandi eestivene kunsti huvitavama ja väärtuslikuma esindaja tööd jõudsid väljapanekule Toompeale.
Kunstniku elulugu ja loomingut on uurinud Vene ja vanausuliste kultuuriloo raames Tartu Ülikooli professor Sergei Isakov ja Galina Ponomarjova. Kusjuures esimene avaldas kunstniku nime Vene kunsti ja arhitektuuri veebientsüklopeedias 2011. aastal.
Laiemale ringile sai kunstniku nimi aga tuntuks 2018. aastal, kui ilmus Nadežda Katajeva-Valk’i 360-leheküljeline põhjalik monograafia “Tartu kunstnik Ivan Sokolov. Elu ja looming.”, mis koondab kirjaniku mitu aastat kestnud uurimistöö, kus on üksikasjalikult kirja pandud kunstniku elulugu ja sisaldab loomingu kirjeldust ning bibliograafiat. Ühtlasi raamatu autor on olnud mitme kunstniku tööde näituse korraldaja ja ta toob välja, et Sokolovi tööd on võlunud teda oma vaoshoitud eheduse ja valgusmänguga. Katajeva-Valk märkis, et pole kahtlust, et meistri loomingut mõjutasid suuresti vene realistliku koolkonna traditsioonid, prantsuse impressionistide meisterlikkus, eesti kunstikultuuri sügavus ja talitsetus. Kunstiajaloolane Tiiu Talvistu on kirjutanud, et Ivan Sokolovi kunst köidab vahetu siiruse ja pretensioonitusega.
Kunstnikul Ivan Sokolovi isiklik elu oli kurblooline: ta leidis elu armastuse hilja, olles küps kolmekümneüheksa-aastane. Tema õnnelikku abiellu sünnib küll neli last, kuid noor abikaasa, olles kõigest 35-aastane, sureb haiguse tagajärjel 1942. aastal. Peale II maailmasõja lõppu lahkub manalasse noorem tütar, olles kõigest 16 aastane. Kunstnik jääb üksinda kasvatama kolme last, ta töötab ja võimalusel iga päev leiab aega kunstile. Vaatamata traagilisele eluloole jääb tema töödesse eluoptimismi ja valgust, armastust looduse, inimeste ja kodulinna Tartu ja selle ümbruse suhtes. Ivan Sokolov on öelnud: „Kunst on minu jaoks olnud alati pidupäev”.
Tänaseks on teada üle 2000 Ivan Sokolovi kunstiteose erinevates žanrides ja tehnikates: laste ja täiskasvanute portreed, lilled, maastikud, linnavaated ja seda pliiatsijoonistuste, tempera, pastell-, akvarell- ja õlimaalidena. Osa teoseid on hävinud, kuid suurem kogus asub erakogudes ja mitukümmend Sokolovi tööd paikneb muuseumites: Tartu Kunstimuuseumis, Tartu Linnamuuseumis, Rahvusarhiivis, MTÜ Vene Muuseumis ning Eesti Teatri ja Muusikamuuseumis.
25.01.2024