Ta on õppinud Kristjan Raua juures, kuid peamiselt oli siiski iseõppija. Kunstnikutee tähelepanuväärset algust tähistas osavõtt 1906. aastal esimesest eesti kunstnike näitusest, kus oli esindatud tema 13 teost. Läbimurre loomingus saabus 1917. aastal, mil näitusel müüdi üle 200 noore kunstniku teose. Jõuliselt arenev karjäär tõi näituseid Jekaterinburgi piirkonnas, Pihkvas, Tartus ning Tallinnas. Kunstnik ei keskendunud sotsiaalsetel probleemidel, vaid tema kunsti iseloomustavad katsed leida erinevaid viise, kuidas jäädvustada igapäevaelust saadud kogemusi. Igapäevaelutunnetusele lisandus aga alati kunstniku enda sisemise seisundi peegeldus, mis on üldiselt iseloomulik vene kunstnikele sellel perioodil. Sokolov ise nimetas oma kunsti realistlikuks impressionismiks. Eesti NSV Kunstnike Liitu kuulus ta alates 1944. aastast. 1950. aastal visati ta liidu ridadest välja, kuna tema kunstis puudus ideoloogiline suunitlus. Ta on loonud üle 2000 joonistuse ja maali Tartust ning selle ümbrusest, loodusest ja inimestest.
Suurem osa kunnstniku töödest asub erakogudes ja mitukümmend Sokolovi tööd paikneb muuseumites: Tartu Kunstimuuseumis, Tartu Linnamuuseumis, Rahvusarhiivis, MTÜ Vene Muuseumis ning Eesti Teatri ja Muusikamuuseumis.
