Novembri alguses avati Dialoogi ruumides Nadezhda Valki kureeritud ning suure hoole ja armastusega kokku pandud Ivan Sokolovi tööde näituse kolmas etapp. Seekord on fookuses ka kunstniku vanausuliste temaatika käsitlus, mis lisab väljapanekule erilise sügavuse. Näituse avamispäeva, 2. novembrit, tegi veelgi põnevamaks Eesti vanausuliste keele ja kultuuri uurijate koostatud Eesti vanausuliste pärimuskultuuri leksikoni esimese osa — „Kodu ja kodumajapidamine“ — esitlus.

Raamatu autoriteks on Tartu Ülikooli slavistika osakonna Eesti vanausuliste keele ja kultuuri uurijad Irina Külmoja, Jelisaveta Kostandi, Oksana Palikova ja Valentina Štšadneva. Teose on välja andnud Postimehe Kirjastus Jaan Tõnissoni Fondi raamatugrandi toel. Uuringud põhinevad töörühma enda 1995–2024 kogutud väärtuslikel salvestistel Peipsiveere murdejuhtidelt.

Kõik näitusel eksponeeritavad maalid pärinevad erakogudest ning kaks kolmandikku teostest pole varem kunagi avalikkuse ette jõudnud. Just see teebki näituse nii eriliseks — võimaluse näha midagi seni nägematut. Kokku on välja pandud 44 teost.

Näitusel on esil Sokolovi 1958. aastal valminud miniatuurid, mis põhinevad 1903. ja 1906. aasta joonistustel. Need joonistused olid omal ajal kaasatud ka 1906. aastal toimunud Eesti Kunstnike Esimesele Näitusele. Viiskümmend aastat hiljem lõi kunstnik need taas, kuid uues tehnikas — mitte enam graafiliste pliiatsijoonistustena, vaid värvikate akvarellide ja tindimaalidena.

Kuraator Nadezhda Valk tõi esile, et just selle näituse jaoks raamiti kolm eriti ainulaadset teost. Lisaks saab imetleda 1917. aasta maali „Jurjevi vaade“, kus tumedate äärelinna majade tagant kumab udune linnasiluett. Portreegalerii jutustab sooja ja vahetu loo kunstniku perekonnast, sõpradest ja tuttavatest: lapsepõlve naiivsed ilmed, 1950. aastate iseloomulikud patsid ja kõrged soengud, haige abikaase kurblik pilk ning liigutav portree „Hüvastijätt Anfisaga“, millele järgneb kunstniku lapselapse Alja õrn kujutis helesinises kleidis. Väljapanekus on ka kunstniku viimased teosed, loodud vaid mõni kuu enne tema surma 1971. aastal: „Valge sirel“ ja „Õhtune kasesalu“. Elvast jõudis näitusele neli tööd, sealhulgas 1942. aasta „Natüürmort lillede ja õuntega“. Teada oli, et sõja üle on elanud vaid kaks samast aastast pärit teost, kuid käesolev näitus tõi vaatajate ette veel kaks harva nähtud maali.

Näitust saab külastada 2026. aasta jaanuari lõpuni tööpäeviti kell 10–17.
Sissepääs on tasuta.

Lisa lugemist leksikoni kohta:
Peipsimaa Pärimuskeskuses raamatu „Eesti vanausuliste pärimuskultuuri leksikon. I. Kodu ja kodumajapidamine“ esitlus. peipsimaa.ee

Кто – за чем, а я – за кульпой, зыбкой да пелькой, латкой! Разговор о «Лексиконе традиционной культуры староверов Эстонии» vestniktartu.ee 16.10.2025

Eesti vanausuliste pärimuskultuuri leksikon. Kodu ja kodumajapidamine. exlibris.ee