Sel aastal möödub 100 aastat Tartu kunstniku Ivan Sokolovi tütre Faina Muromtseva (neiupõlvenimega Sokolova; 29. mai 1926 Tartu – 30. september 2021 Tartu) sünnist. Tema elu ja tegevus olid lahutamatult seotud isa loomingulise pärandi hoidmise, säilitamise ja edasiandmisega järgmistele põlvkondadele. Tänu Faina pühendumusele ei jäänud Ivan Sokolovi looming üksnes perekondlikuks mälestuseks, vaid leidis tee ka laiemasse kultuurilukku, muuseumidesse ja kunstiuurijate töödesse.
Aastakümnete jooksul kogus ja säilitas ta isa loominguga seotud materjale ning tegi tihedat koostööd kunstiuurijate ja ajaloolastega, nende seas Sergei Isakov ja Nadežda Valkiga. Faina vahendusel jõudis märkimisväärne osa kunstniku teostest Eesti muuseumidesse ja arhiividesse. Tema jaoks ei olnud see pelgalt kohustus — see oli südameasi, vaikne ja järjekindel missioon hoida elus ühe kunstniku mälu.
Faina Muromtseva sündis 1926. aastal Tartus neljalapselises peres. Perekond elas Fortuna tänav 36 teise korruse korteris, otse Tartu pärmivabriku vastas. Lapsepõlv, mis algas loomingulises ja toimekas kodus, sai peagi valusa pöörde. 1941. aastal lõpetas Faina Sokolova Tartu Naisühingu Kutsekooli, kuid juba järgmisel aasta lõpus suri haiguse tagajärjel tema ema, kõigest 35-aastasena. 1946.aastal aga suri aga õde Vera tuberkuloosi, kes oli kõigest 15. Need rasked kaotused jätsid noore naise ellu sügava jälje. 1946. aastal abiellus Faina ning sõitis koos abikaasaga Kaug-Itta. Seal sündis perre neli tütart. Elu ei kujunenud siiski lihtsaks ning pärast ebaõnnestunud abielu naasis ta 1955. aastal koos lastega Tartusse, asudes elama isa juurde Eha tänav 19 majja. Tartus sündis ka tema viies tütar. Vaatamata elu raskustele kandis Faina endas erakordset visadust ja elujõudu — omadusi, mis saatsid teda kogu elu.
Alates 1976. aastast töötas ta Tartu Kunstnike Majas, esmalt raamatupidaja ja sekretärina ning hiljem ka näituste saalivalvurina. Kunstnike Majast sai tema teine kodu ning ta jäi sinna tööle kuni pensionile siirdumiseni 1996. aastal. Sealsete aastate jooksul puutus ta kokku lugematute kunstnike, näituste ja kultuurisündmustega, jäädes alati tagasihoidlikuks, kuid tähelepanelikuks kohalolijaks.
Pärast isa surma kujunes Fainast tema loomingu kõige olulisem hoidja ja tutvustaja. 1984. aastal oli ta Ivan Sokolovi 100. sünniaastapäevale pühendatud suure mälestusnäituse „Ivan Sokolov, 1884–1972“ üks peamisi eestvedajaid. Näitus toimus Eesti NSV Kunstnike Liidu Tartu osakonna ja Eesti NSV Kunstifondi toetusel Kunstnike Majas ning hõlmas kõiki maja ruume — esimest, teist ja isegi pööningukorrust. Eksponeeriti ligi 60 kunstiteost. Just selle näituse kaudu tutvus Faina kunstiuurija ja kirjaniku Nadežda Valkiga. Aastate jooksul kasvas sellest kohtumisest sisukas koostöö ja sõprus, mille tulemusena valmis hiljem põhjalik uurimus Ivan Sokolovi elust ja loomingust.
Pärast seda, kui ilmus kunstniku sõbra ja kunstiteadlase Nikolai Jasnetski koostatud esimene Ivan Sokolovi loomingut käsitlev uurimus tema eluajal, avanes Fainal 1994. aastal võimalus tutvuda Tartu Ülikooli professori, vene kultuuri ning vanausuliste pärandi väljapaistva uurija Sergei Isakoviga.
Just Sergei Isakov oli üks esimesi, kes märkas ja väärtustas Ivan Sokolovi loomingut laiemas kultuuriloolises kontekstis — tema algatusel jõudis kunstniku nimi koos lühikese ülevaatega tema loomingust veebientsüklopeediasse kui 20. sajandi vene väliskunsti ja arhitektuuri oluline esindaja.
Faina vahendusel jõudis ligi 27 Ivan Sokolovi maali MTÜ Vene Muuseumi kunstikogusse. Koostöös Vene Muuseumiga korraldati 2017. aastal Toompea lossis kunstniku mälestusnäitus, kus eksponeeriti 32 valitud teost nii muuseumi kogust kui ka erakollektsioonidest.
2014. aastal tegi Faina Muromtseva Nadežda Valkile ettepaneku kirjutada raamat Ivan Sokolovist. Järgnenud aastate jooksul toimetasid nad tihedalt koos — Faina aitas koostada kunstniku elulugu ja näituste loetelu ning avas uurijale ka perekonna kodualbumi. Tema mälestused ja tähelepanekud võimaldasid dateerida mitmeid teoseid ning mõista paremini kunstniku loomingu tausta ja sünnilugu. Selle töö tulemusena ilmus 2018. aastal Nadežda Valgi mahukas 360-leheküljeline monograafia „Tartu kunstnik Ivan Sokolov. Elu ja looming“.
Mälestust Fainast hoiavad armastuse ja tänutundega tema suur ja kokkuhoidev pere — viis tütart, seitse lapselast, kaksteist lapselapselast ning kaheksa lapselapselapselast. Tema elutarkus, hoolivus ja soe süda elavad edasi kõigis neis põlvkondades.
Inimesena mäletatakse Fainat erakordselt optimistliku ja töökana. Temas oli elurõõmu ja sisemist valgust, mis puudutas kõiki, kes temaga kokku puutusid. Ta oskas kuulata, toetada ja innustada ning tema kohalolus oli midagi helget ja väärikat. Faina Muromtseva ei hoidnud üksnes oma isa pärandit — ta kandis edasi ka inimlikku soojust, mälu ja sidet ajaga, mis muidu võiks vaikselt kaduda.
